Vihmametsade bioloogiline mitmekesisus

Vihmametsad esindavad maailma suurimat bioloogilist mitmekesisust. Looduskaitsjate hinnangul elab 50-90% Maa eluslooduse liikidest vihmametsades, ometi kui 100 miljonit liiki on veel identifitseerimata. Neljandikul vihmametsa hektarist võib esineda 200 puuliiki ja üle 40 000 putukaliigi. Üksikute puuliikide uurimisel on avastatud üle 600 uue põrniklaste liigi. Vihmametsadega on kaetud ainult 6% maakera pinnast.

Faktid Facebooki kohta

1. Iga kolmeteistkümnes inimene maakeral omab Facebooki kasutajat.
2. Keskmisel kasutajal on 130 sõpra.
3. Inimesed raiskavad üle 700 miljardi minuti kuus Facebookis istumisele.
4. Facebook on tõlgitud rohkem kui 70 keelde.
5. Praegusel hetkel on üle 250 miljoni inimese mobiili või tahvelarvutiga Facebookis
6. Facebooki väärtus on hetkel umbes 80 miljardit dollarit.
7. Facebookis on üle 650 miljoni aktiivse kasutaja.
8. Umbes 30 miljonit Facebooki kasutajatest on surnud.
9. Facebook on Hiinas keelatud.
10. Mark Zuckerbergi ei ole võimalik Facebookis blokeerida.

Maailma mürgiseim taim ja ohtlikuim loom.

Maailma kõige mürgisem taim on oleander. Kuigi tegemist on ilusa lillega sisaldab see mitmeid erinevaid mürke millest kõige ohtlikumad on oleandriin ja neriin. Oleandri mürk on nii ohtlik, et inimene võib saada mürgituse süües mett mille mesilased on teinud selle nektarist. Erinevalt paljudest teistest taimedest on olenader surmav nii inimestele kui ka loomadele. Ühe lehe seedimisest piisab lapse tapmiseks.
Mürgituse näidustusteks on kõhulahtisus, oksendamine, tugev kõhuvalu, uimasus, südamerütmi häired ning tihti surm.

Oleandrit kasutatakse tihti dekoratiivsel eesmärgil.

Maailma kõige mürgisemaks ( ja ka enim surmasid tekitanud) loom on täringmeduus. Ajavahemikul 1954 kuni tänaseni on teada peaaegu 6000 täringmeduusi poolt tekitatud surma.  Täringmeduusi mürk ründab ohvri südant, närvisüsteemi ja naharakke. Kuna "nõelamine" on väga valus siis ohver tihti satub shokki ning upub või ütleb süda üles.

Nõelamist on peaaegu võimatu üle elada. Võimalus pääseda on juhul kui ohver saab koheselt ravi. Haavatud kohta peaks hõõruma äädikaga. Täringmeduuse leidub Aasias ja Austraalias.

Täringmeduus

"Nõelata saanud inimese jalg"

Äikese teke ja müütide tõelevastavus.

Välk on äikesepilve osakeste erinevate laengute tõttu tekkiva pinge tulemus.

1. Tuul keerutab pilve sees olevaid jääkristalle ja raheterasid. Vastastikusel hõõrdumisel laaduvad need positiivselt ja negatiivselt ning vabanevad elektronid.
2. Positiivsel laetud osakesed koonduvad tavaliselt pilve ülesossa. Ülevalt pilvest maapinda löövad välgud on haruldased ja väga võimsad.
3. Negatiivse laenguga osakesed jäävad pilve alaossa. 90% välkudest, mis alaosast maapinda löövad, on negatiivse laenguga.
4. Välk liigub läbi õhu mööda elektrilaenguga molekulide kanalit (ioniseeritud õhu kanal). Kui välk tabab teel alla teist ioniseeritud kanalit, mis suundub näiteks üles, tekib just nagu lühiühendus.

Viis müüti välgust

1. Välk liigub alati ülevalt alla. - Niipea kui välk maapinda tabab, põrkub see tagasi üles. Harvadel juhtudel on täheldatud ka kõrghoone või telemasti tipust ülespoole liikuvat välku  Vale
2. Välk ei löö kunagi uuesti samasse kohta. - Välk lööb tihti samasse kohta- ja korduvalt. Iseäranis siis, kui tegemist on kõrge teravatipulise hoonega, nagu näiteks Empire State Building, mis saab umbes 100 välgutabamust aastas. Vale
3. Välgu ajal on ohtlik tavatelefoniga rääkida. - Juhul kui välk majja lööb, liigub see mööda kõiki elektrijuhtmeid. Välgu energia küll neeldub, kuid viimase 25 aasta jooksul on USAs registreeritud 25 välgu ajal telefoniga rääkinud surmajuhtu. Tõde
4. Välk lööb vaid vihmase ja pilvise ilma ajal. - Välk võib lüüa mitme kilomeetri kaugusel sademete piirkonnast. Nähtus on loonud väljendi ''välk selgest taevast''. Sel juhul võib äikesepilve ülaosas tekkinud välk liikuda horisontaalselt kuni kümme kilomeetrit ja alles seejärel maapinda lüüa. Vale
5. Autos on rehvide tõttu äikese ajal turvaline. - Auto kaitseb inimest äikese ajal, kuid sugugi mitte kummist rehvide tõttu. Kaitset annab auto metallkere, mis mööda välk maapinda liigub. Vale

Kas teadsid ...

1. Kas teadsid, et vähem kui kuu aega peale esimese valgusfoori paigaldamist see plahvatas ja tappis seda opereeriva politseiametniku.
2. Kui USA vähendaks oma militaareelarvet 85% võrra oleks see ikkagi suurim eelarve maailmas.
3. Uus-Meremaa avastati ja asustati umbes 800 aastat tagasi.
4. Käte kuivatamine paberiga vähendab bakterite arvukust 45 - 60%, see vastu kätekuivamine õhuga tõstab bakterite arvukust kuni 255% (see ei ole viga) kuna sealsetele bakteritele luuakse soe ja niiske elukeskond.
5. Harvardi ülikooli raamatukogus on köidetud inimese nahast.
6. Kuigi aju moodustab kehamassist ainult 2% kasutab see 20% kogu keha poolt toodetud energiast.
7. Siseruunide õhusaastatus tapab rohkem inimesi kui AIDS ja malaaria kokku.
8. Kokaiini tarvitamine tõstab südame seiskumise võimalust esimese tunni jooksul 2400% võrra.
9. Kim Jong Ili (Põhja-Korea endine diktaator) ametlikus autobiograafias on kirjas, et ta on võimeline kontrollima ilma, ta ei pidanud kunagi vetsus käima ning, et ta oli hamburgeri leiutaja.

Täht HD70642

95 valgusaasta kaugusel oleval tähel HD70642 on meiega kõige sarnasem planeedisüsteem - sellel on Jupiteri-sarnane maailm, mille tiirlemise periood on kuus aastat (Jupiteril 12 aastat). See suurendab võimalust, et selle tähe orbiidil võib tiirelda Maa-sarnaseid planeete kaugusel, mis on soodne elu arenguks.

Levinud eksiarvamused

Maasikad on marjad

Tegelikult see nii ei ole, maasikad on hoopis kogupähkelviljad. Maasikataimede viljadeks on tegelikult väikesed kollased või rohekad tuumakesed, mis asuvad maasika punase viljaliha sees. Botaaniku vaatenurgast on aga viljaliha vaid paksenenud õie osa. Sama lugu on ka vaarikate ning põldmarjadega — kumbki neist ei ole tegelikult mari, nende nimetuseks on koguvili. 

Kreeka pähkel on pähkel

Ei, tegelikult ei ole ei kreeka pähkel ega ka mitte kookospähkel pähkel, nad kuuluvad hoopis luuviljade hulka, samuti nagu virsikud. Pähklite viljaliha on roheline ja maitsetu. See avaneb, kui pähkel on valmis. Maapähklid ei ole samuti tegelikult pähklid vaid hoopis sarnaselt hernestele — kaunviljad. 

Huvitavaid teadmisi ämblikest.

• Tarantel (ämblik) väidetakse olevat ohtlik, kuid tegelikult on ta hammustus ohutu; halvimal juhul põhjustab see vaid kerget paistetust ja valulikkust.

• Kõigest pooled maailma ämblikest punuvad püünisvõrku, ülejäänud peavad toidule jahti. Kõige suurema võrgu läbimõõt võib ulatuda 1,5 meetrini ning üleval hoiavad seda kuni 6 meetri pikkused niidid. Kõige väiksema võrgu läbimõõt on vähem kui 12 mm. Hariliku ristämbliku võrgus võib olla kuni 30 meetrit tugevat siidi; seda siidi võib venitada 6 korda pikemaks, ilma et see katki läheks, seejärel aga normaalpikkusesse tagasi lasta. Ämblikuniit on tugevam kui teras.

• Brasiilias elab ämblik, kelle hammustus võib põhjustada erektsiooni – kestusega kuni neli tundi.

• Statistiliselt on suurem tõenäosus surra šampuse korgi tõttu, kui mürgise ämbliku.

• Ämblik sirutab jalgu vererõhu abil. Veritsev haav muudab ämbliku liikumisvõimetuks.

• Tavaline inimene kardab ämblikke rohkem kui surma.

• Keskmine inimene neelab kaheksa ämbliku aastas.

• Enamikku 60 000 ämblikuliigist peetakse kasulikusk, sest nad toituvad kahjulikest selgrootutest.