Välk on äikesepilve osakeste erinevate laengute tõttu tekkiva pinge tulemus.
- Tuul keerutab pilve sees olevaid jääkristalle ja raheterasid. Vastastikusel hõõrdumisel laaduvad need positiivselt ja negatiivselt ning vabanevad elektronid.
- Positiivsel laetud osakesed koonduvad tavaliselt pilve ülesossa. Ülevalt pilvest maapinda löövad välgud on haruldased ja väga võimsad.
- Negatiivse laenguga osakesed jäävad pilve alaossa. 90% välkudest, mis alaosast maapinda löövad, on negatiivse laenguga.
- Välk liigub läbi õhu mööda elektrilaenguga molekulide kanalit (ioniseeritud õhu kanal). Kui välk tabab teel alla teist ioniseeritud kanalit, mis suundub näiteks üles, tekib just nagu lühiühendus.
Viis müüti välgust
- Välk liigub alati ülevalt alla. - Niipea kui välk maapinda tabab, põrkub see tagasi üles. Harvadel juhtudel on täheldatud ka kõrghoone või telemasti tipust ülespoole liikuvat välku Vale
- Välk ei löö kunagi uuesti samasse kohta. - Välk lööb tihti samasse kohta- ja korduvalt. Iseäranis siis, kui tegemist on kõrge teravatipulise hoonega, nagu näiteks Empire State Building, mis saab umbes 100 välgutabamust aastas. Vale
- Välgu ajal on ohtlik tavatelefoniga rääkida. - Juhul kui välk majja lööb, liigub see mööda kõiki elektrijuhtmeid. Välgu energia küll neeldub, kuid viimase 25 aasta jooksul on USAs registreeritud 25 välgu ajal telefoniga rääkinud surmajuhtu. Tõde
- Välk lööb vaid vihmase ja pilvise ilma ajal. - Välk võib lüüa mitme kilomeetri kaugusel sademete piirkonnast. Nähtus on loonud väljendi ''välk selgest taevast''. Sel juhul võib äikesepilve ülaosas tekkinud välk liikuda horisontaalselt kuni kümme kilomeetrit ja alles seejärel maapinda lüüa. Vale
- Autos on rehvide tõttu äikese ajal turvaline. - Auto kaitseb inimest äikese ajal, kuid sugugi mitte kummist rehvide tõttu. Kaitset annab auto metallkere, mis mööda välk maapinda liigub. Vale
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar